Tibu pesast väljas

Üleeile tuli tibu esimest korda pesakastist välja!

Esimesed sammud suures puuris olid ikka väga vaevalised ja üpriski kiirelt kukkus ta puuri põrandale – aga seal saab ta olla küll. Esimesel päeval ei suutnud ta kohe kuidagi hästi mööda puuri seina ülespoole õrrele ronida – ja isegi, kui ta sinna sai, siis vanemad käivad tibul sulgi küljest nokkimas ja lükkavad ta õrrelt maha sedasi. Aga õhtul suutis tibu ikka nii tublilt ronida, et ööseks magama jäi ta ikka õrrele.

Eile hommikul lasime vanemad lendama tuppa, aga siis tibu veel välja ei tulnud puurist. Mööda puuri ronimine oli juba tunduvalt parem. Palju aega veedab ta ikka veel puuri põrandal.

Täna hommikul tegime puuri ukse lahti ja ka tibu lendas sealt välja. Ja täpselt nagu eelmise aastagi tibud, suudab ta küll lennata, aga maandumine on ikka nii, et potsti vastu seina ja siis maha. Puuri tagasi saamine on meil juba ka selge – vana padjapüür ja sellega püüame kinni ning tõstame ta puuri tagasi.

Kuigi tibu veel vaevleb õrrel istumise ja muude uute tegevustega, pole ta meie teada pesakastis enam käinud. Kui vanemad teda ei kiusaks oma sulgede kiskumise rumala kombega, siis näeks tibu kindlasti väga ilus ja tubli välja. Aga eks ta õige pea muutub tugevamaks ja ilusamaks ka!